See meie ajalugu tollane
Oli vaid häbelik helekollane
Vaid paar põgusat kokkupuudet
Ei pühkind mälu kõdunend luudelt
Kiire otsus nagu hädakorraline raielang
Mind kärmesti ootas tuleviku käevang
Haarasin mõtlematult pakutud käest
Ja ei hoidunud kammitsevast väest
Iga järgmise liigutusega aina rohkem sohu
Pidin ellu jääma läbi tohutu ohu
Võidumõtted moodustasid suurt sõjahordi
Kättemaksu sepitsesin mitmeid kordi
Ja proovisin ka füüsiliselt mõtteid edasi kanda
Ent nurjus see.. ikka ja jälle alla anda!
Allaandmisrõõm varsti oli armustatud
Lootus see-eest põhjalikult põrmustatud
Põgenemisvõimaluseta saadeti ta sinna,
Kuhu nüüd vabatahtlikult plaanin minna.
Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar