Kella-viie-linna juhtum

Läbi selle maagiliselt öise kella-viie-linna kõnnin kodu poole. Jää on ebakordselt libe. Puutun ukselinki ja see on külalissõbralikul kombel lahti, nagu alati kella viie ajal. Astun tuppa, koputan oma saapad küljest kruusajäänuseid maja ääre külge ning sulgen pakasekartliku ukse. Toas on nii soe, et prillidele tekib kondenseerunud veekiht. Panen kirsad ikka sinna, kuhu saapad käivad. Astun tuppa, võtan käest kindad ning mantli. Näljasurma kartes avan kapiukse ning kraban paki peekonimaitselisi kiirnuudleid ja lülitan vee keema. Vesi kohiseb keetjas. Unustasin mütsi pähe. Sirutan käsivarre, et mütsi peast võt..

"Ma panin oma südame ja hinge oma töösse ja kaotasin selle protsessi käigus mõistuse."

Seekord ma usun oma silmi. Jah, ta tõesti istub seal, ees klaasitäis vett ning oranžikate kulmude all pahuravõitu mõtlik pilk.

Vincent. Vincent van Gogh.

"Aga terve maailm ootab minult õnnestumisi, üks vale samm ning kõik on läinud," ütlen seekord kujutisele, kes siiski minu köögilaua taga ei ole meelehulluse tõttu, vaid täiesti reaalses vormis, lihast ja luust inimene.

Altkulmu silmitseb Gogh mind kriitilise pilguga, justkui oleks ta õhku visanud mõne retoorilise küsimuse, millele tema oma peas sõna-sõnalise definitsiooni on leidnud ning palub nüüd ka minul see õigesti välja öelda, et ma ei ebaõnnestuks, et ma kõik õigesti teeks, nagu maailm soovib.

"Hunt sõi vanaema ära, sest tal oli kõht tühi," pakun välja variandi. Ei ole piisav.

"Hunt sõi vanaema ära, kuigi hundid tavaliselt ei kipu inimelu kallale, ent sel korral tegi ta otsuse vanaema ära süüa, sest tal oli tunne, et Punamütsike oli teda petnud," on minu järgmine väljakäidav vastusevariant. Ebasobilik. Puterdan kohe kiirustades järgmise vastuse:

"Hunt ei kukkunud kaevu, Punamütsike sõi hundi ära, sest vanaema oli talle õpetanud, et ümbruskonnas on hunt ainuke loom, kellest võrratult maitsvat ja  hästisäilivat lihakonservi vaaritada saab," alustan kiirustades. Vincent tõstab uuriva pilgu,

"aga põhjus, miks vanaema ja Punamütsike ära surid, on see, et hundilihakonserv sisaldas tegelikult toksiine, millest kaks  metsaelanikku veel teadlikud polnud. Punamütsike ei osanud korralikult konservikarpi avada, proovis nii sõrmede, varvaste ja hammastega kuni lõikas endale konservikaanega tervest alahuulest tüki välja. Veremürgitus garanteeritud," lõpetan oma kohutava ümberjutustuse.

Vincenti silmas põleb säde: "Said nüüd aru."

Vesi on lõpetanud kohisemise. Võtan paki kiirnuudleid, puistan need kaussi, mille äärt kaunistavad puna-valge-sinised triibud ja valan neile peale parajas koguses vett ning lasen nuudlitel tõmbuda. Leian kapist klaasi, täidan selle veega ning lähen laua äärde ning istun veel inimsoojale puittoolile.

Brita Siimon

I see drawings and pictures in the poorest of huts and the dirtiest of corners.
Read more at http://www.brainyquote.com/quotes_of_the_day.html#mQUxAhcZwcSLZ7C7.99

I see drawings and pictures in the poorest of huts and the dirtiest of corners.
Read more at http://www.brainyquote.com/quotes_of_the_day.html#mQUxAhcZwcSLZ7C7.99

I see drawings and pictures in the poorest of huts and the dirtiest of corners.

Vincent Van Gogh
Read more at http://www.brainyquote.com/quotes_of_the_day.html#mQUxAhcZwcSLZ7C7.99

I see drawings and pictures in the poorest of huts and the dirtiest of corners.

Vincent Van Gogh
Read more at http://www.brainyquote.com/quotes_of_the_day.html#mQUxAhcZwcSLZ7C7.99