Kui liigud silmapiiril, mul tekib
kolmemeetrine naeratus kõhus.
Mõni ime, et silmalaugudelt lekib
pisaraid, siis veeaur on õhus.
Kui märkad mind, ümber pöörad
ja lähened aeglaselt magnetina.
Mõjualasse kui jõujooned söödad,
pitsitab rinnus, pitsitad Sina.
Minu külmad sõrmed Su soojadel
käsivartel. Puhkavad ja soovivad.
Soovivad, et õnn oleksid veel,
et kaitsevad, armastavad, hoolivad.
Sõrmejäljed ühte sulavad justkui
küünal pärast lõplikku läbipõlemist.
Maailm kaob. Sind vaatan avalisui,
Sinu sõrmi, armastust ja hoolitsemist.
Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar