Naks. Murdub mu küüs
käsitsedes rasket raudreha.
Naks. Käivitub hüdrolüüs,
aga ma teist reagenti ei tea.
Naks. Ma kõndides tunnen
keset jalatalda üht pindu.
Naks. Su hääles kuulen
kahetsust ja kaotusindu.
Naks. Veidi valus hakkab
ja kipitab jubedal moel.
Naks. Tunnine sadu lakkab,
vihmapisarad langevad, soe.
Naks. Ma ei tea, mida täpselt
ma tunnen füüsiliselt, vaimselt.
Naks. Ent siis õige vaikselt
istun voodile, sest ilmselt..
Naks. Sest ilmselt katkemas
on see maailm kus piinleme.
Naks. Piinamaailmas
murdub ka küüs viimane.
Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar