Alustasin kahe noodipeaga, mis moodustasid heli.
Kumama see jäi kõrvus viivuks.
Otsustasin lugu pikendada, noote juba oli neli,
ilma et see kõrvadele riivuks.
Mu sümfoonia on lühike, ent täiesti piisav.
Neli nooti tekitasid küsimuse.
Rohkem siukseid noote reas oleks piinav,
viies noot kaotaks kiindumuse.
Need kaks sekundit on täidetud harmooniaga.
Ülejäänud aeg niisamuti.
Sest nende noodipeade vaidlematu kooskõlaga
kaob jumal, keda paluti.
Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar