roosad, valged, sinised, mustad.
Mõtted mu sees on veidi hullukesed,
ütlevad, et tuld sääl teevad mungad,
kes põgenenud kloostrist ja nüüd
on töötud. Nagu enamik meist.
Aga ikka määrime seda süüd
kaela teisele, osutame teist.
Tule sütitamine siiski üllas.
Pimedale rada saab selgeks,
maaisandki on tuledest sillas,
süda on talgi, muutub helgeks.
Mustad on kolm tulukest seinal.
Ühes elab parasiit, teises rivaal,
kolmandas surnud kardinal.
Brita Siimon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar